Valus ilu ehk kuidas ma lõpuks augustamissalongi läksin
Olete ilmselt juba aru saanud, et minu puhul on tegemist inimesega, kes jumaldab kõike, mis seondub neetide, tätoveeringute, kettide, teistmoodi riietuse, kummaliste soengute jnejne asjadega. Ainus, mis mul neist endal on, on kummaline soeng, aeg-ajalt ka teistmoodi riietus, kuid ma tahaks palju-palju enamat. Üldiselt jääb mu ekstsentrilisus mu lähedaste taha kinni, sest nemad tahavad mind näha nn normaalse naisena, kellel on loomulikku tooni juuksed, kes ei taha oma huuli mustaks värvida ja kleidi juures saapaid kanda. Well, daz not me, people.
Inimese välimuse suhtes olen arvamusel, et see on igaühe enda asi, mida ta oma väljanägemise ja kehaga teeb. Kui tahab, pikib näo neete täis. Kui tahab, katab end üle kere tindiga. Kui tahab, lõikab endale maailma kõige veidrama soengu, aga teate mis? Need inimesed tunnevad end seda tehes hästi! Nõnda ei kuula ka mina eriti teiste inimeste arvamusi, kui jutt läheb mu välimusele. Tõsi, kaalu võiks alandada, sest see oleks tervislikum, kuid kui keegi ütleb, et ma peaksin juukseid kasvatama või teistsuguseid riideid kandma, siis ma üldjuhul vilistan selle peale. Sorry, aga välimus on praktiliselt ainus asi siin ilmas, mis on täiesti enda oma, seega selle üle otsustan vaid mina!
Olen pikemat aega hellitanud mõtteid rohkemast augustamisest. Siiani on mul vaid kaks kõrvarõngaauku ja nabaneet, kõik tehtud juba rohkem kui 5 aastat tagasi. Ühesõnaga, selgelt minusuguse arvates liiga vähe. Eelmisel nädalal võtsin südame rindu ja mõtlesin: kas nüüd, või mitte kunagi! Tegin pisut eeltööd, otsisin välja Tallinna augustamissalongid, leidsin endale sobiva ja panin aja kirja. Olin algusest peale kindel, et tahan endale industrial neeti. See on üks kõige aeglasemalt paranevaid neete, tehakse kõhre sisse ja paranemisteekond tõotab olla üsna piinarikas. Ja loomulikult valib Triin oma esimeseks kõhreneediks just selle. Geniaalne, eks.
Enne salongi minekut uurisin Industriali kohta rohkem. Nagu mainitud, võtab paranemine kaua aega, võib minna lausa aasta, enne kui asi korras on ja valu võib ta teha isegi siis, kui asi on täielikult paranenud. Samas, iga neet võib haiget teha. Ma oma nabaga jändasin ikka ka mega kaua, kuni ta lõpuks mind rahule jättis. Kummaline on asjaolu, et kui kõrvadesse võin ma panna suht ükskõik millisest materjalist tehtud neete (olen isegi haaknõelu kõrvast läbi toppinud), siis naba võtab vastu ainult hõbedat. Muu korral läheb põletikuliseks ja maksab vastiku tuikamisega mulle kätte.
Peale Industriali olin mõelnud ka Helixi, Traguse ja mõne lisaaugu peale kõrvanibus, kuid arvasin, et jätan need tulevikku. Ilmselt tuleb neid neete lisaks neile veelgi mõttesse ning nüüd olen otsustanud need ka kindlalt realiseerida. Lisan ka ühe informatiivse pildikese, kui keegi nendest nimedest aru ei saa.
Nõndaks, nii palju siis taustainfot.
Valisin salongiks AlternaDiiva. Arvustusi lugedes sain julgust juurde ja kohale jõudes ei pidanud pettuma - koht ise on minu maitse järgi väga äge ja inimesed seal samuti väga sõbralikud ja toredad. Mind võttis vastu tüdruk, kellel olid kõrvad nii neete täis, et sinna vist rohkem ühtegi tegema ei mahu, lisaks veel metalselt säravaid kulinaid mujalgi. Täpselt sedasorti inimene, keda imetlen ja kellele tänaval järele vaatan, mõeldes, et tahaksin olla temasugune. Kindlasti mitte täpselt samasugune, muidu mängiksin ma ahvi, aga midagi sinnapoole küll. Vaadanud mu kõrva üle, krimpsutas ta natuke nägu, et võime ju proovida, aga ei tea, kas ka ilus välja tuleb. Sidenote: kuidagi on nii, et pea iga asja puhul siin elus on minuga mingi jama. Juba enne sündi olin kangekaelne nagu eesel, keeldudes täielikult õigetpidi siia ilma tulema. Doonoriks ma ei saa, sest mu veene ei leita üles. Viimane kord haiglat külastades sorkis mind 3 erinevat inimest viiest erinevast kohast. Käsi oli pärast korralikult siniselaiguline. Ja nüüd kõrva ehitus muutis industriali tegemise veits raskemaks, kuid nagu augustaja ise ütles, siis ta on teinud palju hullemaid.
Ei saaks öelda, et ma ei kartnud üldse. Viimasest augustamisest on möödas ikka mitmeid aastaid, kõrvad said rõngad sisse juba ligi 10 aastat tagasi ning see oli läbi pehme, kõhreta kõrvanibu. Kui nüüd oma kõrva natuke mudida, siis võib tunda, et kõrva ülemine kaar on ikka pisut tugevamast materjalist.
Siinkohal kiidan augustajat taevani. Ta jutustas pidevalt, selgitas, mida ta nüüd teeb ja jagas üldiselt taustainfot selle konkreetse needi kohta. Isegi EMOs ei selgitata nii täpselt kõike ära, kui seda tegi tema. Ma kartsin palju hullemat valu. Võttis küll nägu krimpsutama, aga kogu protseduur käis väga kähku, ma arvan, et maksimaalselt kaks minutit ja mul oli juba hõbedaselt läikiv metallpulk kõrvas. Kõige vastikum kogu asja juures oli vast see osa, kui auku tehes kuulsin kõhre läbistamisel tekkivat raginat, muu oli juba kukepea. Poleks arvanudki, et asi nii kiiresti läheb.
Loeti sõnad peale, probleemide korral soovitati kindlasti tagasi tulla ja juba astusingi ma välja lõõskava päikese kätte, ihaldatud neet kõrva ehtimas. Punetus on väike, tuikab ka pisut, aga näiteks peavalu on kordades hullem. Pigem lasen endal mõlemad kõrvad korraga auklikuks torgata, aga vot peavalu ma vabatahtlikult kogema pole tõus.
Ja siin ma siis olen, esimene kõhreneet olemas, loodetavasti palju veel ees. Kui kellegil on veel soovi Tallinnas see konkreetne või tegelikult ükskõik, milline neet endale soetada, siis soovitan soojalt AlternaDiiva salongi. Aadress Paldiski mnt 33. Mina jäin kogetuga väga rahule.
Nüüd tuleb lihtsalt esimene öö augustatud kõrvaga üle elada, ühe poole peal magada ei saa. Näis, kas elan üle. Ja kardisõidule tuleb ka vist sel suvel kriips peale tõmmata, sest ma ei kujuta ette, kuidas ma kiivri üle värskelt augustatud kõrva tõmban...(poetab pisara).
Stay tuned!
Inimese välimuse suhtes olen arvamusel, et see on igaühe enda asi, mida ta oma väljanägemise ja kehaga teeb. Kui tahab, pikib näo neete täis. Kui tahab, katab end üle kere tindiga. Kui tahab, lõikab endale maailma kõige veidrama soengu, aga teate mis? Need inimesed tunnevad end seda tehes hästi! Nõnda ei kuula ka mina eriti teiste inimeste arvamusi, kui jutt läheb mu välimusele. Tõsi, kaalu võiks alandada, sest see oleks tervislikum, kuid kui keegi ütleb, et ma peaksin juukseid kasvatama või teistsuguseid riideid kandma, siis ma üldjuhul vilistan selle peale. Sorry, aga välimus on praktiliselt ainus asi siin ilmas, mis on täiesti enda oma, seega selle üle otsustan vaid mina!
Olen pikemat aega hellitanud mõtteid rohkemast augustamisest. Siiani on mul vaid kaks kõrvarõngaauku ja nabaneet, kõik tehtud juba rohkem kui 5 aastat tagasi. Ühesõnaga, selgelt minusuguse arvates liiga vähe. Eelmisel nädalal võtsin südame rindu ja mõtlesin: kas nüüd, või mitte kunagi! Tegin pisut eeltööd, otsisin välja Tallinna augustamissalongid, leidsin endale sobiva ja panin aja kirja. Olin algusest peale kindel, et tahan endale industrial neeti. See on üks kõige aeglasemalt paranevaid neete, tehakse kõhre sisse ja paranemisteekond tõotab olla üsna piinarikas. Ja loomulikult valib Triin oma esimeseks kõhreneediks just selle. Geniaalne, eks.
Enne salongi minekut uurisin Industriali kohta rohkem. Nagu mainitud, võtab paranemine kaua aega, võib minna lausa aasta, enne kui asi korras on ja valu võib ta teha isegi siis, kui asi on täielikult paranenud. Samas, iga neet võib haiget teha. Ma oma nabaga jändasin ikka ka mega kaua, kuni ta lõpuks mind rahule jättis. Kummaline on asjaolu, et kui kõrvadesse võin ma panna suht ükskõik millisest materjalist tehtud neete (olen isegi haaknõelu kõrvast läbi toppinud), siis naba võtab vastu ainult hõbedat. Muu korral läheb põletikuliseks ja maksab vastiku tuikamisega mulle kätte.
Peale Industriali olin mõelnud ka Helixi, Traguse ja mõne lisaaugu peale kõrvanibus, kuid arvasin, et jätan need tulevikku. Ilmselt tuleb neid neete lisaks neile veelgi mõttesse ning nüüd olen otsustanud need ka kindlalt realiseerida. Lisan ka ühe informatiivse pildikese, kui keegi nendest nimedest aru ei saa.
Nõndaks, nii palju siis taustainfot.
Valisin salongiks AlternaDiiva. Arvustusi lugedes sain julgust juurde ja kohale jõudes ei pidanud pettuma - koht ise on minu maitse järgi väga äge ja inimesed seal samuti väga sõbralikud ja toredad. Mind võttis vastu tüdruk, kellel olid kõrvad nii neete täis, et sinna vist rohkem ühtegi tegema ei mahu, lisaks veel metalselt säravaid kulinaid mujalgi. Täpselt sedasorti inimene, keda imetlen ja kellele tänaval järele vaatan, mõeldes, et tahaksin olla temasugune. Kindlasti mitte täpselt samasugune, muidu mängiksin ma ahvi, aga midagi sinnapoole küll. Vaadanud mu kõrva üle, krimpsutas ta natuke nägu, et võime ju proovida, aga ei tea, kas ka ilus välja tuleb. Sidenote: kuidagi on nii, et pea iga asja puhul siin elus on minuga mingi jama. Juba enne sündi olin kangekaelne nagu eesel, keeldudes täielikult õigetpidi siia ilma tulema. Doonoriks ma ei saa, sest mu veene ei leita üles. Viimane kord haiglat külastades sorkis mind 3 erinevat inimest viiest erinevast kohast. Käsi oli pärast korralikult siniselaiguline. Ja nüüd kõrva ehitus muutis industriali tegemise veits raskemaks, kuid nagu augustaja ise ütles, siis ta on teinud palju hullemaid.
Ei saaks öelda, et ma ei kartnud üldse. Viimasest augustamisest on möödas ikka mitmeid aastaid, kõrvad said rõngad sisse juba ligi 10 aastat tagasi ning see oli läbi pehme, kõhreta kõrvanibu. Kui nüüd oma kõrva natuke mudida, siis võib tunda, et kõrva ülemine kaar on ikka pisut tugevamast materjalist.
Siinkohal kiidan augustajat taevani. Ta jutustas pidevalt, selgitas, mida ta nüüd teeb ja jagas üldiselt taustainfot selle konkreetse needi kohta. Isegi EMOs ei selgitata nii täpselt kõike ära, kui seda tegi tema. Ma kartsin palju hullemat valu. Võttis küll nägu krimpsutama, aga kogu protseduur käis väga kähku, ma arvan, et maksimaalselt kaks minutit ja mul oli juba hõbedaselt läikiv metallpulk kõrvas. Kõige vastikum kogu asja juures oli vast see osa, kui auku tehes kuulsin kõhre läbistamisel tekkivat raginat, muu oli juba kukepea. Poleks arvanudki, et asi nii kiiresti läheb.
Loeti sõnad peale, probleemide korral soovitati kindlasti tagasi tulla ja juba astusingi ma välja lõõskava päikese kätte, ihaldatud neet kõrva ehtimas. Punetus on väike, tuikab ka pisut, aga näiteks peavalu on kordades hullem. Pigem lasen endal mõlemad kõrvad korraga auklikuks torgata, aga vot peavalu ma vabatahtlikult kogema pole tõus.
Ja siin ma siis olen, esimene kõhreneet olemas, loodetavasti palju veel ees. Kui kellegil on veel soovi Tallinnas see konkreetne või tegelikult ükskõik, milline neet endale soetada, siis soovitan soojalt AlternaDiiva salongi. Aadress Paldiski mnt 33. Mina jäin kogetuga väga rahule.
Nüüd tuleb lihtsalt esimene öö augustatud kõrvaga üle elada, ühe poole peal magada ei saa. Näis, kas elan üle. Ja kardisõidule tuleb ka vist sel suvel kriips peale tõmmata, sest ma ei kujuta ette, kuidas ma kiivri üle värskelt augustatud kõrva tõmban...(poetab pisara).
Stay tuned!
Kommentaarid
Postita kommentaar